neljapäev, 17. mai 2012

192.päev, 28. aprill. Veel eestlasi. Austraallased-brasiillased


Katja lahkub hommikul, talle tulevad järgi tema eestlastest sõbrad Riost. Ühe nimi on Mart ja ta üks esimesi lauseid mulle (peale sõrmuse märkamist) on: „Reaali poiss, jah?“ Küsin vastu: „Sa ka?“ Tema: „Pikka aega tagasi, jah.“ Räägin neile natuke oma reisist ja seejärel peavad nad minema. 

Käin ujumas. Teen süüa. Õhtul plaanin välja minna, kuid siin enamasti enne keskööd midagi ei toimu. Ainult meie hostelis mängib bänd. Kui kirjutan blogi, istub minu juures üks naine. Üritab helistada kellelegi. Pakun oma mobiili SMS-i saatmiseks ja ta ka kasutab seda võimalust. Selgub, et ta on austraallane. Vastutasuks pakub, et teeb mulle dringi välja. Algul keeldun, kuid kuna kell on 10 ehk südaööni veel aega küll, siis hiljem ikkagi nõustun.

Saabuvad brasiillastest mees ja naine, keda ta ootas. Selgub, et nad olid Austraalias 6 kuud korterikaaslased. Nüüd näitavad talle Brasiiliat. Dringiks valin Capirinha, kohalikust suhkrurooviinast Cachacast joogi, millele lisatud laimi ja suhkrut. Üsna magus.

Saan teada palju Brasiilia ja Austraalia poliitikast, korruptsioonist ja muust. Näiteks et üks Brasiilia poliitik olevat öelnud avalikult: „jah, ma varastan, aga ma tean head ka!“ Lõpuks kell pool 1 pannakse meie hosteli restoran kinni ja läheme lahku. Ainult et mina lähen veel linna. Sattun ühte rokikohta, kus üsna hea kohalik bänd esineb. Pool 4 väsin siiski ära ja lähen koju magama. Mõneks ajaks siiski astun läbi meie hosteli seltskonna juurest, kes sel hilisel tunnil ranna ääres kitarri tinistab ja laulab. Nad on seal ka paar järgmist ööd.

Brasiillased on maiad. Tänaval müüvad igasugu koogikesi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar