171.päev, 7. aprill. 4 inkade paika. Peruu tants

L: Saame hommikul Eleni ja Marekiga kokku ning otsustame neljakesi külastada varemeid Cuzco ümbruses. Neid on neli. Alustame 3.-st, otse selle koha juures, kus buss meid maha viskab. Selle nimi, Pukapukara, tähendab „punast kindlust“. Siiski ei olnud see kindlus, vaid jahimajake, vahipost ja peatuspunkt reisijatele. Meiesugustele. Asub see ilusa oru juures, kus laamasid karjatatakse. 

Järgmisena Tambomachay ehk „inkade vann“. Väidetavalt „ilusad tseremoniaalsed kivivannid, mis juhivad kristallselget allikavett läbi tänaseni töötavate purskkaevude“.

See väike putukas all paremas nurgas on Anna

Siis Q´Enqo ehk „sikk-sakk“. Suur lubjakivist kalju, mis täis nišše, astmeid ja ebatavalisi kaljuseina kraabitud sümboleid. Nime on koht saanud sikk-saki kujuliste kanalite järgi, kus viidi läbi ohverdusi. Liigume ka läbi maaaluse koopa, kus on kivist raiutud altarid. Q´Enqo oli inkade pühakoht.

Ja lõpuks kõige olulisem koht – Sacsaywaman ehk „rahulolev kotkas“. Suur inkade kindlus, mille nad 2 aastat peale hispaanlastele alistumist 1563 tagasi vallutasid ja seejärel mitu nädalat linna piirasid. Hispaanlased suutsid nad alistada viimase meeleheitliku ratsaväesalga rünnakuga. Pärast vedelesid tuhanded surnud platsil ja kondorid sõid neid. Et seda meenutada, lisasid hispaanlased Cuzco vapile kaheksa kondorit.

 

Peale seda hävitasid konkistadoorid 80% suurest kindlusest, kuid allesjäänud kõige suurematest kividest osad on kõige muljetavaldavamad. Muide, Cuzco kujundasid inkad ülevalt vaadates puuma kujulise ja see kindlus oli selle puuma pea, kus 22 sikk-sakilist müüri olid tema hammasteks.

Kindluses oli enne vallutamist pidevalt 5000 inka sõdalast ja seal tähistati ka Inti Raymit ehk talvise pööripäeva päikesefestivali. Seda tähistatakse Cuzcos igal aastal 22. juunil ka praegu.

Kuna ilm läheb kiiresti pilve ja seejärel vihmaseks, siis põgeneme taksoga tagasi alla linna. Peale sööki läheme lahku. Avastan, et minu, Mareki ja Eleni piletiga saab õhtul minna vaatama tasuta kohalikku tantsuetendust kohalikus kultuurikeskuses. Seega saame 3-kesi õhtul uuesti kokku. Ei saa eitada, kohalikud tantsud ja kostüümid esinejate seljas on vägevad. Programm kestab umbes tunni, peale mida lõpuks hüvasti jätame, sest peame asuma järgmisel päeval teele Macchu Pichu poole.