pühapäev, 15. aprill 2012

162.päev, 29. märts. Copacabana. Boliivia saamise lugu. Horca del Inca


L: Copacabana nimi võib tekitada segadust. Nimelt on olemas samanimeline rand Brasiilias Rio de Janeiros (kuhu ma ka kavatsen minna). Sellest rannast on tehtud laule (ka eesti keeles) ja ka mulle tundus see nimi tuttav just selle kuulsa ranna pärast, aga mitte Boliivia Titicaca järve äärse linna pärast. Muidugi Titicaca järv, maailma kõige kõrgemal asuv (3800 m) suurjärv. Kui suur ta siis on? Peipsi järve pindala on 2611 km². Titicaca oma 8372 km². Seega Titicaca sisse mahuks kolm Peipsit. Peipsiga võrdlus on asjakohane ka selle pärast, et nagu Peipsi on Titicaca jagatud kahe naaberriigi vahel. Antud juhul Boliivia ja Peruu, kes saavad ka väga hästi omavahel läbi. 

Mõlemad on endised Inka impeeriumi alad ja mõlemas elab väga palju indiaanlaste järeltulijaid. Boliivias räägivad veel paljud quechua ja aymara keelt, ainult 60% räägib hispaania keelt. Muide, enne iseseisvumist nimetati Boliivia ala Alto-Peruuks („Kõrg-Peruu“). Boliiviaks nimetas ta peale iseseisvumist 1825 esimene president ja iseseisvustegelane Simón Boliviar oma perekonnanime järgi.

Copacabanas olid esimesed jäljed Inkade impeeriumist ja varasematest kultuuridest. Päeval käisime Portugali stiilis katedraalis ja ronisin püha mäe otsa. Õhtul turnisin teisel pool linna mäe otsa, kus asus Horca del Inca. See oli 2 suurt kivi, millele oli peale pandud pikk lapik kivi. Väidetavalt saab selle abil päiksekiirte järgi kindlaks teha, millal on talvine pööripäev (21. juuni) ehk Inkade aasta algus. See värav aga oli rajatud isegi enne inkasid, kuskil paar tuhat aastat tagasi. 
Keskväljak ja Portugali stiilis katedraal


Selliseid riste oli püha mäe peal 12 tükki nagu Jeesuse jüngreid. Iga kuju juures mäkke ronivad kohalikud peatusid ja lõid risti ette. Mäe otsas oli suur rist.


Horca del Inca


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar