L: Südaööl läheme rongijaama, kus hunnik kodutu-välimusega (tegelikult on nad kõik sellised) kohalikke põrandal istub või isegi magab. Pressime ennast nende vahele ühele kõrvale tõstetud pingile ja nuusutame nende lõhnu.
Rong saabub 1.15 ja meie üllatuseks polegi „eksklusiiv-„klassis voodeid, vaid lihtsalt istmed, mida natuke alla saab reguleerida, tekid ja vaevu sooja andvad radiaatorid. Ka nendega pole 4000 m kõrgusel öösel sõites soe. Lisaks on ikkagi vaja ka meie magamiskotte. Ja ka nendest tegelikult ei piisa.
Kuidagi saame ikkagi magada. Hommikul tuuakse ka üks võileib ja suhkrurohke tee. Saabume 9 paiku Orurosse. Käime mitu öömaja läbi, mõned on üsna räpased. Lõpuks leiame ühe natuke kallima, kus on ilus kollaste seinade ja plaatidega siseõu, telekad SAT-iga ja puha. Ainus viga – tüüp, kes reception´is on, kuulab eriti valjult tümakat, nii et see meie teise korruse tuppa kostub. Peale meie pole hommikul öömajas kedagi. Anna kutsub tüübi korrale. See ei takista tüüpi järgmiseid hommikuid samamoodi alustamast.
Põhiliseks toiduks Oruros saab kohe esimesest päevast kana friikate (ja riisiga), mille üks portsjon (esimene kord sööme kahe peale) maksab ca 20 EEK. Maitseb hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar